Omalooming “Salakäikude avastamine”

Kolmapäeval 15.veebruaril sõisime koos klassiga Tallinna ja läksime Niguliste kirikusse. Meid võttis vastu giid, kes rääkis natuke  Ã¼hest kujust ja ütles, et kui vaatate talle silma ,  tuleb hea ja õnnelik päev.

 Siis viis ta meid hõbedakambrisse ja rääkis palju huvitavaid lugusid.  Hõbedakambris on esemeid 16.-20 sajandist.Vanim on 16. sajandist pärinev rubiinsilmadega papagoi. Palju on vitriinides pokaale, joogikannusid ja peekreid. Hirvejalapokaale olevat ainult Tallinnas.

Seejärel läksime mööda treppi üles väikest orelit vaatama. Orel oli poolenisti seina sisse ehitatud.

Nüüd laskusime alla ja giid lubas, et läheme kella lööma. Ronisme trepist üles ja seal rippus keti otsas metallist kirikukell. Igaüks , kes tahtis , sai kella helistada. Kell helises väga tugevasti.

Ãœks salakäik oli veel, mis oli madal, aga me saime  ka ülevalt alla vaadata, aga siis läksime edasi mööda väga pikka treppi. Jõudsime suure oreli juurde. See oli hiiglasuur, kogusega umbes kakskümmend suurt kappi. Oreli kõige paksemast torust mahuks isegi laps läbi ronima.

Giid rääkis veel mõnedest salakäikudest. Neid oli seintes ja maa all. Vaenlase eest ronisid inimesed käikudesse , tõmbasid redelid üles ja olid ohutus kohas. Kui ründamas oli suur sõjavägi põgeneti mööda salakäike teise kohta. Sõjavägi kaitses linna vaenlase eest.

Tallinnas on palju maaaluseid käike.

Mark Unger
4.a klass
2016/2017 õppeaasta